Järgmiseks teemaks on lapse kasvatus. Kui laps sai saati väiksest erinevaid lube teiste pereliikmete poolt, see teeb ikka ema vastutuse ja mure veel koormavamaks. Eriti siis, kui ema seisukoht ei loe enam teistele pereliikmetele. Esialgu häiris mind, aga hiljem sain harjuda. Harjumine võttis aega ju. Kool ja õpilaskodu tundsid siiski muret, et laps sattus tõsiste tehnoloogia sõltuvuste küüsi ja on hakanud joonistama veidraid pilte - verest nõretavad loomad/inimesed, relvadega tegelased. Püssikujulise ehe kandmine ei ole enam sobilik ja aktsepteeritav koolis.
Pole ime, et kuidas see kõik algas ja millal.
Viimasel nädalavahetusel uurisin seda teema tütre käest. Samuti tõlkisin kooli ja õpilaskodu poolt saadetud murekirju viipekeelde talle. Lõpuks sain aru, mis toimus tegelikult.
Püssikujuline ehe - mina ei saanud täpselt aru, milline see näeb välja. Kodus uurisin seda tema käest ja sain aru, et see ehe on nii väike ja raskesti nähtav.
Tehnoloogia kasutus - samuti uurisin seda tema käest. Ta olevat teadlik sellest, millised näevad vägivaldsed mängud välja. Tema kinnituse järgi ta ei ole mänginud ohtlikke videomänge õpilaskodus.
Aa, mina ei tea, keda uskuda ja kuidas usaldust kätte saada.
Kokkuvõtteks jään endiselt uskuma oma tütart, sest tunnen teda läbi ja lõhki.

Laps ei ole ise midagi rumalat välja mõelnud ja ikka sõltub sellest, millised inimesed on tema ümberringi. Kui ta ei ole isegi ettevaatlik erinevate inimestega, võib vigu teha. See on loogiline.
Kui laps kasvab suureks, loodetavasti ta vahetab uue lemmiku vastu mis iganes. Lemmikasi peaks vähemalt normaalne välja nägema. Loodan siiski, et temast kasvaks normaalsete piirangutega tehnoloogia kasutaja.
Kui igavus tekib (kodus kui ka õpilaskodus), tuleks ruttu välja nuputada järgmisi huvitavaid tegevusi ja koos mängida või õppida enne, kui ta hakkaks tegema lollusi teistega.

Minu ümberringi on erinevate seisukohtadega teised pereliikmed, seetõttu mina ei soovi enam lapsi teha. Võitlus teeb haiget. Ohvrimeelsuse maitse on ikkagi tugev võitluse juures. Seal ei ole armastuse tilkagi.

Vaatamata kõigele ja jamadele püüan endiselt hea ja armastav ema olla ainukese tütre jaoks. Usaldan ennast ja oma intuitsiooni.
(Pildil on elurõõmus ja armas blond laps ja sassis punaste juustega väsinud ema nagu täpselt sama meiegi.)



By Merje Kass

Kuufaaside jälgimine tuli päris huvitav ja see tabel vastab 100% tõele. Eelmised täiskuud olid 2. ja 31.jaanuaril, 2. ja 31.märtsil, 30.aprillil (minu sünnipäev), 29.mail, 28.juunil, 27.juulil, 26.augustil, 25.septembril, 24.oktoobril, 23.novembril (eile). Järgmine detsember tuleb varsti viimane aasta kuu. Järgmine täiskuu toimub 22.detsembril. Nimelt täiskuu, mil ma ei ole saanud hästi magada lapsest saati. Ma usun täiskuu seos maagiat, mis on mõjujõud. Ma ei ole midagi tõsiselt ette võtnud igal täiskuu ajal, võib-olla polnud aega ja unetuse korral lugesin raamatut voodis nii kaua kuni silmad vajusid kinni. Mu must kiisu on pidanud pikali viskama iga raamatu peale, tema komme on kummaline ja ka naljakas minu jaoks.

Igal hommikul ja igal hilisõhtul käin kiirkõndimas terviserajal mu kodu ees. Ühe ringi pikkus võib olla rohkem kui 2 kilomeetrit. 30 päeva kuus teeb kokku 120 km + kasutan ühistransporti, et samuti jala käia. Minu selline elustiil. Minu harrastustegevus on pidev liikumine. Tegelikult mulle meeldivad omavahel seos matk ja loodus. Kui on võimalik, ööbin ikka rõõmuga telgis. Üksi oleks vist natuke igav. Seltskond tuleb veel huvitavam ainult siis, kui kaaslane/sõber on lihtsalt hea ja intelligentne. Pigem koos kuuljaga, kes kuuleb alati, mis kostab metsas/looduses, see tekitab mingit turvatunnet ja põnevust mulle, kes mina ei kuule lihtsalt.

Viimased kaks fotod on tehtud minu kodukandis.


By Merje Kass

Tunnetuse järgi ostsin selle raamatu autor Egert Rohtla "Mine ja kaota ennast" ja praegu loen veel jäänud järgmisi lehekülge. Armastan lugeda erinevaid raamatuid. Lühike raamat sai läbi loetud ühe kuuga, aga paksu raamatu lugemine mul võtab kuni kolm kuud. Tegelikult mina ei loe iga päev, vaid mõne korda nädalas.
Nüüd soovin jagada mõne naerma ajavat lõiku. Naersin ja veelkord naersin, et kuidas ta pidi kogema kõige kehvemaid hetki.
Selline lõik: "Läksin rahvusparki, leidsin pisikese jõe, vaatasin, et kedagi ei tuleks, ja pesin jääkülmas vees. Hea, et ma ennast aastaid jäise veega karastanud olen, muidu oleks raudselt haigeks jäänud. Kahel korral möödusid minust vihmavarjude ja - keepidega turistigrupid. Siis kükitasin vette, tegin targa näo pähe, uurisin mõtlikult loodust ja ootasin. Nagu kuradi kudev konn. Sain nii mõnegi kõõrdpilgu osaliseks." :D
Ja veel...selliselt: "Täitsin pudelid. Kohe väntas keset vihma kohale mingi sporti tegev saksa mutike ja kukkus mind sõimama, et seal viibimine on keelatud. Vastasin esialgu külma rahuga, et mis sa sõimad, inimene tahab lättele jooma tulla, aga ei saa. Vesi kuulub kõigile. Tema vastu, et seadus ei luba siit võtta, põhimõtteliselt - võta sealt kus mustem on, sealt seadus lubab. Hakkasin juba vaikselt tigedaks minema. Ütlesin pähe torganud mõtte, et seadus on idiootidele, kes ise piiri pidada ei oska, ja kadusin minema. Mutike vahutas vihast, hõikus mulle midagi järele. Kuradi ajupestud krõhva. Kas me siis sellist Saksamaad tahtsime?"
No, see on uskumatu, kas pole? Olen nõus sellega, mis Egert ütles seaduse kohta.

Lugemine rikastab maailmavaadet ja laiendab silmaringi, samas hoiab raha kokku. Kui intelligentne valik on! :)


Aitäh lugemast!


Mõtlen loovalt, julgen riskida ja usun iseendasse.


By Merje Kass

Praeguseks teemaks on suhted. Need on üpris keerulised, kui igaüks arvab või kujutab ette. Kui inimene sai varem haiget või sai pettumuse, tervenemine üha raskemaks läheb. Mul oli vahepeal lühisuhteid. Sain teada ennem juba, et minust loobuti väga kergelt või nad ei leidnud minus midagi, mida nad on oodanud. Nad ei ole ainsad, mida tegid minuga. Samuti mina tegin nendega, et palun jäta mind rahule või suhtlemine ja eneseväljendamine on piiratud ilma minu emakeele (viipekeele) kasutuseta. Olen harjunud kirjutama ja lugema, aga tahan ka viipekeeles suhelda. Hooliv kaaslane peaks õppima selgeks viipekeele. Inimeseks olev on pidev eneseväljendamine. Viimasel ajal linnas vaadati palju mind viipekeeles suheldes oma tütrega. Nende pilk ei ole kuidagi uudishimu moodi. Pigem ebameeldiv. Mul kadus ammugi ühtekuuluvustunne kurtide kogukonna suhtes. Tagasiteed ei ole enam. Eestlased hoiavad kokku, eksju, aga üksikud kurdid eralduvad endiselt teineteisest. Mina õppisin järjest rohkem ettevaatust kahjuks ja ei ole saanud iseendaks jääda kurtide kogukonnas. Nagu on räägitud, et ei ole vaja klammerduda valede inimeste külge või valedesse suhetesse. Mina väärin lojaalsust, mida vähesed mõistavad. Täiuslikkus ja lojaalsus ei saa korraga koos olla. Kahjuks. Kui keegi oleks täiuslik, ta ei vääri lojaalsust. Ausalt. Igaühe valik. Vabandan minu otsekohesust. Mina ei saa teha kedagi õnnelikuks, sest mina ei ole täiuslik.
Hiljuti selgus, et mina ei otsi suhteid. Enne selgumist sattusin valedesse kohtadesse, kus mul ei ole enam asja ja ikka sain haiget. Saan teha ainult seda, mis ei väsita enam mind. Kindel eesmärk on olemas, kuid see ei ole piisavalt käivitunud. Rahapuudus takistab või piirab või aeglustab käivitumist. Mõni ütles, et ära mine sinna, kus sa ei leia seda üles, mida sa soovid. Leia üht suunda üles, kus keegi oleks sinu eesmärgist huvitatud ja saaks koostööd pakkuda.
Kui mul ei ole Teid, mina ei ole olemas Teie jaoks, kas pole loogiline? Kus on minu inimesed? Ah, olen võib-olla vales kohas ja liigun edasi järgmise kohta.

Olen sõbralik ja heatahtlik. Küsi julgelt minult, mina ei hammusta! Palun ära saa valesti minust aru!

Aitäh lugemast!


Mõtlen loovalt, julgen riskida ja usun iseendasse.


By Merje Kass